Eesti on demokraatlik riik, mis tähendab, et kõik riigi esindusorganid (Riigikogu, valla- ja linnavolikogud)
on valinud rahvas vabadel valimistel
(see on näide esindusdemokraatiast).

Referendum ehk rahvahääletus (osalusdemokraatia vorm)

Valimiste ülesanne

1. tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine,
2. vahendada võimudele valijate soove (valimistulemused määravad, kes kuuluvad otsustajate ringi),
3. näidata rahva usaldust võimu vastu (kui valimistel osaleb vähe inimesi, siis võimu ei usaldata).

Valimiste põhimõtted

• Valimised on vabad

  • Kõigil on õigus teha oma valik iseseisvalt.

• Valimised on universaalsed

  • Kõik võivad oma vaateid esitada

  • Kõigi häältel on sama kaal

• Valimised on korrapärased ja õiglased

  • valimised toimuvad nt iga 4 aasta tagant

  • Valimistulemused avaldatakse täielikult

Riigikogu valimised

• iga 4 aasta tagant

• alati märstis

• hääletamisõigus 18-aastasel Eesti kodanikul

• kandideerimisõigus 21-aastasel Eesti kodanikul

• viimased valimised toimusid aastal 2023
  

Kohaliku omavalitsuse valimised

• iga 4 aasta tagant

• alati oktoobris

• hääletamisõigus 16-aastasel Eesti kodanikul ja kodakondsuseta või teise riigi kodakondsusega isik, kelle rahvastikuregistni järgne elukoht on vastavas vallas või linnas

• kandideerimisõigus 18-aastasel Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistni järgne elukoht on vastavas vallas või linnas
  

Euroopa Parlamendi valimised

• iga 5 aasta tagant

• valimisõigus Eestis 18-aastastel Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel

• kandideerimisõigus 21-aastastel Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel
  

Kes ei saa valida ega kandideerida?

Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust.
Kandideerida ei saa tegevväelane, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isik, lisaks kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik.