Ameerika Ühendriikide tekkimine

• et laiendada mõjuvõimu

• maavarad

• paljud rändasid välja varanduslikel ja usulistel põhjustel

• Hispaania: Mehhiko, Florida, California, Texas, New Mexico

• Suurbritannia: idarannik - Georgia, Lõuna-Carolina, Põhja-Carolina jne (13 kolooniat)

• Prantsusmaa: Louisiana, Kanada

Lousiana sai Hispaaniale, Suurbritannia sai endale valdused Mississippi jõest ida pool ning ka Kanadas

• Keelati hõivata indiaanlaste maa-alasid

• Maksuküsimused

• Vaidlused kolooniate õiguste üle

Bostonist kujunes vastupanu keskus. Hakati boikoteerima Suurbritannia kaubakompaniide kaupu, vastukaaluks sellele suleti Bostoni sadam. Protestiks selle vastu tungisid 1773.a. indiaanlasteks maskeerunud bostonlased sadamas randunud inglise Ida-India kompanii laevadele ning loopisid merre kogu hinnalise teelaadungi.

Üks sündmustest, mis vallandas iseseisvussõja.

1774.a. - kogunesid kolooniate esindajad, et ära hoida keskvalitsuse poolt kehtestatud karme meetmeid. Kongress kuulutas Briti kaupadele embargo ja kutsus üles kolooniates maakaitsevägesid moodustama.

Keskvalitsus hindas toimuvat kui mässu ja üritas 1775.a. aprillis Massachusettsi juhte vahistada ja kolonistidelt relvi ära võtta. Seepeale avasid maakaitseväelased Briti vägede pihta tule.

1775.a. mai - II kontinentaalkongress määras vägede ülemjuhatajaks George Washingtoni, kellest hiljem sai riigi esimene president.

Aasta lõpuks suutsid ülestõusnud võtta kõik kolooniad oma kontrolli alla.

4.juulil 1776.a. - võttis kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega põhjendati lahkulöömist Suurbritanniast ning kuulutati välja ameerika Ühendriikide loomine.

Iseseisvusdeklaratsiooni koostajad

Neid toetasid teised suurriigid, territoorium oli suur, brittide strateegiline liikuvus oli väike

Suured väed, hästi finantseeritud, asjatundlik ja koloniaalsõja kogemustega maavägi ja maailma suurim merevägi

1777.a. - vallutasid britid New Yorgi ja Philadelphia

19.septembril ja 7.oktoobril 1777.a. - Saratoga lahingud - pööre sõjas- brittide suured väeüksused purustati

1781.a. -Briti väed said Virginias Yorktowni all ameeriklasteja prantslaste ühendarmeelt hävitavalt lüüa

1783.a. - sõlmiti Pariisi rahuleping, millega Suurbritannia tunnustas Ameerika Ühendriikide iseseisvust

• 1787.a. - võeti vastu konstitutsioon

• Riigivormiks valiti föderaalne vabariik, kus valitses võimude lahusus ning olid tagatud inimeste põhiõigused

• Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele kongressile (Senate and House of Representatives), täidesaatev võim presidendile ning kohtuvõim ülemkohtule

Konstitutsiooni täiendati oluliste põhimõtetega nagu usuvabadus, kõnevabadus, ajakirjandusvabadus, ühingute vabadus, relvakandmisõigus, omandi kaitse, põhjendamata läbiotsimise ja arreteerimise keeld ning kiire ja erapooletu kohtupidamise õigus

• siin kuulutati esmakordselt rahva enesemääramisõigust ning suudeti see relvade abil iseseisvussõjas kehtestada. Eeskujuks teistele rahvastele - isegi eestlastele

• tollase aja üks kõige eesrindlikum riik - liberaalne konstitutsioon aitas kaasa revolutsioonilistele liikumistele

• uus riik osutus väga elujõuliseks, meelitades ligi kõikjalt Euroopast miljoneid sisserändajaid, kes aitasid kaasa majanduslikule kasvule