​Parasvöötme sega- ja lehtmetsade paiknemine

Segamets

• Kuusk, mänd, tamm ja pärn.

• Pruunkaru, hunt, nirk, metskits, metssiga, halljänes.

Elustik

• Parasvöötme üleminekuline

• Sajab veidi rohkem kui okasmetsas (500-700mm)

• Sademed ületavad aurumise ⅓ võrra

​

Kliima

Paiknemine

• Suure järvistu äärsed linnad Põhja-Ameerikas, aga ka Moskva, Minsk, Riia, Stockholm.

• Tamm, pöök, pärn, vaher, kask, haab, jalakas, saar, lepp, kastan

• Metssiga, põder, ilves, hunt, pruunkaru, saarmas, mäger

Elustik

• Parasvöötme mereline

• Sademeid üle 500mm

• Soe niiske suvi, lühike mõõdukalt külm talv

​Kliima

Lehtmets

​Pöök

​Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värviküllased on Põhja-Ameerika vahtrametsad.

​Suhkruvaher

Mullastik

Leht- ja segametsavööndi peamised mullad on
toitainerohked pruunmullad.

Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel.
Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.

Peamised põllukultuurid leht- ja segametsavööndis on nisu, rukis, oder, kartul ja mitmesugused söödakultuurid. Vööndi lõunaosas, mägede päikesepoolsetel nõlvadel ja tuulevarjulistes jõeorgudes kasvatatakse viinamarju ja toodetakse veini.

​Põllukultuurid

Rannikul kalandus. Maapiirkondades veise- ja lambakasvatused.
Märgadel aladel toovad maastikupilti vaheldust puis- ja lagesood.

Loomakasvatus

Põllumajandus

Inimtegevus

• linnade ja maa-asulate rohkus, mida omavahel ühendab tihe teedevõrk.

• maastikud suuresti inimese loodud.

Tihe inimasustus

​Mis on soodustanud suurt asustustihedust leht- ja segametsavööndis?

• Palju on maavarasid ja metsi.

• Toitaineterohked pruunmullad sobivad hästi maaviljeluseks.

• Arenenud on tööstus ja kõrgtehnoloogilise tootmine.

• Valitseb mereline kliima, kus suved on soojad ja niisked ning talved mõõdukalt külmad.

​Niidud ja puisniidud

Kuna leht- ja segametsade kliima on inimestele soodne ja mullad sobivad põlluharimiseks, on selles vööndis rohkesti inimese kujundatud või tekitatud taimekooslusi. Need on metsaraie tagajärjel tekkinud niidud, mis püsivad seetõttu, et neid regulaarselt niidetakse või karjatatakse seal loomi. Sellised on näiteks Lääne-Eesti maastikele iseloomulikud liigirikka rohustu ja üksikute puudega puisniidud ning kadakatega loopealsed ehk alvarid, mis on kujunenud õhukesele lubjarikkale mullale.