Selgroogsete loomade hingamiselundid

• loomad saavad vajaliku energia toidust

• glükoosi lõhustumiseks on vaja hapniku

• hapnik hangitakse hingamiselunditega

​Miks on loomadel vaja hapnikku?

• loomad hingavad pidevalt

• hingamiselundites palju veresooni

• hingamiselundi pind peab olema väga suur, niiske ja õhuke

​Mis toimub hingamiselundites?

• hingavad lõpustega

• lõpused töötavad ainult vees

• Lõpused on suure pinnaga ja väga veresoonterohked.

• Vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verre, kogu kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette.

Kalad

• kullese staadiumis hingab lõpustega

• täiskasvanu eas kopsudega. Kuna kopsude pind on väike, siis sellest ei jätku elutegevuseks.

• selleks on neil teine hingamiselund - niiske nahk

• kui konn vees aktiivselt ujub, ei jätku talle nahahingamisest ja ta peab pinnale tõusma, et kopsudega hingata.

​Roomajad

• kopsud sopilised ja suurema sisepinnaga

• gaasivahetus parem kui kahepaiksetel

• eluks vajalik hapnik ainult hingamiselundite kaudu

• Õhu kopsudesse tõmbamiseks muudavad roomajad kehalihaste abil rinnaõõne mahtu.

​Linnud

• lendamise tõttu vajavad väga palju energiat

• lisaks kopsudele õhukotid

• kopsud koosnevad peenikestest torukestest ning tagavad hapniku ühesuunalise liikumise

• õhukottide maht on palju suurem kui kopsudel (nt tuvil on see vastavalt 140 ml ja 8 ml). Õhukotid on õhu panipaigaks ja soojenemise kohaks ning varustavad kopse värske õhuga

• õhukotid teevad linnu keha kergemaks.

Imetajad

• kopsu sisepind on väga suur, mis tagab kiire gaasivahetuse

• kopsutorud hargnevad järjest peenemateks harudeks, mis lõpevad mullitaoliste kopsusombukestega. Alveoolid

• Kopsus liigub õhk sama teed pidi sisse ja välja. Seetõttu saavad kopsud hapnikurikast õhku vaid sissehingamisel.

• Rindkerelihaste töö muudab rinnaõõne suurust ja paneb õhu sisse-välja liikuma.