17. Vana-Vene riik

Enamik viikingeid tegutses Lääne-Euroopas.

Osad jõudsid kaugele sisemaale ja viikingite ning slaavlaste vahel kujunesid tihedad kaubasuhted.

​

Vana-Vene riigi teke

• Varjaagid - osavad kauplemises ja sõjapidamises.

• Suurim linn Kiiev.

• Aja jooksul varjaagid slaavistusid ja võtsid omaks vanavene keele.

​

Venemaalt veeti sinna karusnahku, mett ja orje.

Bütsantsist osteti hinnalisi kangaid, kullassepatooteid, veini ja puuvilju.

Kaubad

Vürstid suhtlesid tihedalt lõunanaabri Bütsantsiga.

Suhted

• 10.-11. saj oli Vana-Vene riik Ida-Euroopa võimsaim.

• Et mainet tõsta, võttis vürst Vladimir vastu ristiusu.

• Vana-vene riigis nimetati preestreid PAPPIDEKS.

• Vladimir võttis endale SUURVÜRSTI tiitli, et näidata, et Vene vürst on TÄHTSAIM! Tema tööd jätkas tema poeg Jaroslav.

• Oli tark ja asjatundlik valitseja.

​

Loe Õ lk 76 esimest lõiku - kuidas sai Vürst Jaroslav valitsejaks?

Jaroslav Tark

• Suhete kindlustamiseks Euroopa riikidega pani Jaroslav oma tütred mehele Ungari, Prantsuse ja Norra kuningatele, üks poeg abiellus Bütsantsi printsessiga.

• Soodustas ristiusu levikut ja andis pappidele eriõigusi.

• Lasi püstitada kirikuid, kloostreid jm.

• Lasi kreekakeelseid käsikirju vanavene keelde tõlkida - sellega teenis kaasaegsetelt hüüdnime Tark.

Jaroslavi valitsemisaeg

• Tema valitsemisaega peetakse Vana-Vene riigi õitseajaks.

• Venemaa oli Euroopa võimsamaid riike.

• Elu lõpupoole jagas Jaroslav riigi poegade vahel ära. Vanem pidi saama Kiievi, nooremad pidid talle kuuletuma.

• Kui Jaroslav suri, puhkes poegade vahel võimu pärast kodusõda.

1. Kuidas nimetati eestlasi?

2. Mis nime sai üks eestlaste linn? Mis linn see praegu on?

3. Kus asus Jaroslavi vallutatud linnus?

​