Seosed tekstis

• Maja ees õitsesid roosid ja lumikellukesed.

• Liisa pistis kohvikupidajale 4-eurose mündi pihku ja jooksis minema.​

• See juhtus juuni kolmandal pühapäeval. Me hiilisime kella seitsme paiku õhtul taskulampidega pimedasse metsa laagri taha.​

• Kasvataja Peeter ajas parasjagu habet, kui poistetoast kostis kõrvulukustav hädakisa. Kasvataja viskas hambaharja käest ja jooksis poolikult aetud habemega koridori.​

Miks on osadele sõnadele joon alla tõmmatud?

​Mõtle ja liigu siis järgmisele slaidile

​Millestki jutustades peame jälgima ka tegelikkust. Näiteks kui õues õitsevad roosid, on lumikellukesed juba ammu ära õitsenud.

• 4-eurost münti ei ole olemas

• juuni lõpus, jaanipäeva kandis, ei ole kella seitsme ajal õhtul üldsegi pime

• kasvataja ajas ju habet, vaevalt, et see hambahari oli, mille ta käest viskas

Sedalaadi vead tekivad kergemini siis, kui mingi lugu välja mõelda. Jutustaja või kirjutaja võib sel juhul välja mõelda asju, mis ei ole omavahel kooskõlas. Millestki päriselt juhtunust jutustades sellised vead nii kergesti ei teki.

​

Loogikavigu võib aga leida ka teiste tekste lugedes. Selliseid vigu märkab kõige hõlpsamini siis, kui teksti lugedes seda endale pidevalt ette kujutada. Kui lugeda kiiruga ja süvenemata, siis jäävad loogikavead kergesti kahe silma vahele.

Leia üles kohad mis ei ole loogilised.

Pane need kohad märksõnadega harjutuste vihikusse kirja. Pealkiri​ on - Õ lk 54 ül 2. Märgi ka vihikusse A, B ja C ning kirjuta vastava tähe järele see sõna või need sõnad, mis ei sobi muu tekstiga.

Ebakõlasid aitab leida see, kui inimene oskab loogiliselt mõelda ja kui tal on lai silmaring. Näiteks kui inimene ei tea mitte kui midagi lilledest või nende õitsemisajast, siis tal polegi ju võimalik tähele panna, et õpikus näiteks toodud lumikellukeste ja rooside lause on kuidagi kummaline.

Suurem osa tekstides ette tulevaid ebakõlasid tähendab ainult seda, et kirjutaja on olnud hajameelne. Mõningatel juhtudel tähendavad ebakõlad ka seda, et kirjutaja pole asju enda jaoks piisavalt hästi läbi mõelnud. Näiteks mängukirjeldust tehes loeb autor oma teksti ise mitu korda läbi ja annab selle veel teistelegi lugeda, sest kui juhistes on loogikaviga, siis ei saa nende järgi tegutseda.

Kõige tähtsam on aga see, et loogikaviga võib mõnel juhul paljastada vale. Näiteks politseiuurijad küsitlevad tunnistajaid põhjalikult, et selguks, kas nende ütlused ikka on omavahel kooskõlas. Kui inimene räägib tõtt, siis on ta ütlused loogilised. Valetades ta küll püüab rääkida loogiliselt, aga see ei õnnestu alati. Uurija saab selle põhjal järeldada, kas inimene räägib tõtt või mitte.

Kasuta vajadusel õpiku abi, kuid katsu esialgu ise hakkama saada.

Mõtle, kas tegemist on tõsiloo või naljaga?​

Kirjuta loovtööde vihikusse lühike naljajutuke.

Kui head ideed ei tule, kirjuta kõigepealt tavaline lugu, näiteks millestki, mis sul hiljuti juhtus ja siis muuda seal midagi ära nii, et asi läheks naljakaks.

​

Läksin eile õue, tõmbasin jaki selga. Läksin eile õue, tõmbasin põranda selga.​