FOTOSÜNTEES

Esimesed fotosünteesivad organismid kujunesid välja 3,5 miljardit aastat tagasi.

Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks.

3 miljardit aastat tagasi tekkisid tsüanobakterid, kes võtsd väävelvesiniku asemel kasutusele vee ning seetõttu sai hapniku kontsentratsioon atmosfääris tõusma hakata.

Tekkisid esimesed päristuumsed - protistid.

Protistide sümbioosist tsüanobakteritega kujunesid välja fotosünteesivad organellid, mida nimetatakse kloroplastideks.

Fotosüntees on kõige tõhusam siis, kui taimele langev valgus on spektri punases või violetses osas.

Kloroplastides olev peamine pigment klorofüll kasutab just nendel lainepikkustel olevat valgust, nende vahele jääva rohelise valguse peegeldab pigment aga tagasi.

See tagasipeegelduv valgus satub meile silma, mistõttu TAIMED NÄIVAD MEILE ROHELISED.

Bakterites toimub fotosüntees raku sismust täitvas tsütoplasmas, päristuumsetes organismides aga KLOROPLASTIDES

Kloroplastid on ümbritsetud kahekordse membraaniga ja nende sees on tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed.

Tülakoidid on üksteisega kohakuti paihutunud ja moodustavad nii kogumikke ehk graane.

Kloroplasti sisemust nimetatakse stroomaks.

Vajatakse Päikese valgusenergiat

Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis.

Lähteaineks on vesi ja lõppsaadusteks hapnik, vesinikioonid ja ATP.

Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas.

Pimedusstaadiumis ei vajata enam valgusenergiat, aga see ei tähenda, et see protsess peaks tingimata pimedas toimuma.

Selles staadiumis saab süsinikdioksiidist ja NADPH-ga kohaletoodud vesinikioonidest mitme järjestikuse reaktsiooni lõpptulemusena GLÜKOOS .

Fotosünteesi võib pidada kõige olulisemaks protsessiks Maal.

Fotosüntees (FS) võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks.

FS võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid.

FS käigus toodetakse hapnikku

FS käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks.

Peale toidu saab fotosünteesivatelt organismidelt ka paljusid muid materjale(näiteks puitu ja puuvilla), mida inimesed eluks vajavad.

Fossiilsed kütused on tekkinud miljoneid aastaid tagasi elanud fotosünteesivate organismide elutegevuse tagajärjel.

FS kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset.

Kui valgust on vähe, on fotosüntees aeglane.

Päikesepaistelise ilmaga on fotosüntees intensiivsem kui pilvise ilmaga.

Fotoüntees kiireneb, kui valguse hulk kasvab, kuid ainult teatud piirini, millest suurem hulk valgust fotosünteesi kiiremaks ei muuda.

Fotosüntees algab tavaliselt siis, kui temperatuur tõuseb üle 0 kraadi ja intensiivseim on 20-30 kraadi (C) juures.

Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi (C) aeglustub fotosüntees kiireti ning peatub lõpuks täiesti, kuna liiga kõrgel temperatuuril hävivad fotosünteesiks vajalikud ensüümid.

vett

süsinikdioksiidi

toitaineid

Üleliigne vesi aurustub õhulõhede kaudu.

Mida kõrgem on süsinikdioksiidi kontsentratsioon, seda kiiremini toimub fotosüntees.

Mida intensiivsemalt fotosüntees taimedes toimub, seda rohkem orgaanilist ainet taim toodab ja seda kiiremini ta kasvab.