Mille järgi võib inimese ära tunda?

Inimese võib ära tunda riietuse ja juuste järgi. Riideid saab aga vahetada ja soengut muuta. Kindlasti tunneb inimene ära kasvu ja näojoonte järgi. Näos on olulised silmade kuju, suurus ja värvus ning silmadevaheline kaugus. Igal inimesel on temale omane nina, suu, lõug ja kõrvalestad. Tähelepanelikult silmitsedes leiab nahalt mõne iseloomuliku sünnimärgi ja mõnikord armi. Igaühel on just talle iseloomulikud käed ja jalad, kehahoiak ning liigutused.

​Mille poolest on need lapsed sarnased?

​Mille poolest on need lapsed erinevad?

Kõik sinu klassikaaslased on erinevad, kuid neil on ka midagi ühist. Neil on samad kehaosad, pea, kael, kere ja jäsemed. Jäsemeks nimetatakse kätt, samuti jalga. Inimesel on kokku neli jäset. Tuletame meelde, kus asuvad õlavars, küünarvars, ranne, labakäsi ehk kämmal, reis, säär, pöid, turi, vöökoht.

Kujutame ette, et iga jalgpallur platsil on üks rakk. Kõik meeskonda kuuluvad jalgpallurid sibavad platsil ühise eesmärgi nimel – lüüa värav. Üksinda ei tuleks nad sellega toime, koos aga küll. Samamoodi on rakkudega: üksikud rakud vajavad teisi samasuguse ehituse ja kujuga rakke abiks, et täita neile pandud ülesanne. Üks lihasrakk ei suuda jalga liigutada, üksainuke närvirakk ei suuda edastada teateid ajust varbani. Seetõttu moodustavad ühesuguse ehituse ja ülesandega rakud koe.

Inimese põhilised koed on kattekude, luukude, raskude, veri, närvikude ja lihaskude.

Lihasrakud moodutavad lihaskoe.

Punane vererakk on kettakujuline ja servadest paksem. Ta kannab hapnikku mööda organismi laiali.

Närvirakud on kõige pikemad rakud, nad võtavad vastu ärritusi ja annavad neid edasi. Närvirakud moodustavad närvikoe. Närvirakkude jätked ulatuvad kehas iga elundini.

Luurakk on haruline. Luurakud ja kõvad kaltsiumisoolad moodustavad luukoe.

Naharakk meenutab jahukotti. Ta kaitseb meie keha sisemust.

Rasvarakk meenutab lapergust õhupalli. Rasvarakk säilitab varuaineid.

Silm, nahk, lihas, süda ja magu on keha osad. Igal osal on oma kindel tööülesanne ja selle täitmiseks sobiv kuju. Iseloomuliku kuju ja kindla ülesandega kehaosi nimetatakse elunditeks. Elundid koosnevad kudedest.

Inimese sees olevaid elundeid nimetatakse siseelunditeks. Need on näiteks süda, peaaju, neerud, kopsud, magu, maks ja kõhunääre.

Üle poole inimkehast on vesi. Veekogu hulk organismis sõltub vanusest. Vananedes keha veesisaldus väheneb. Vastsündinul on vee osatähtsus kehas keskmisest suurem, vanuril väiksem.

Ühiseid ülesandeid täitvaid elundeid kokku nimetatakse elundkonnaks. Näiteks veri liigub mööda veresooni. Veresooned on justkui inimese keha veoteedeks. Veresoonte kaudu jõuab veri kõikidesse kehaosadesse. Selleks, et veri mööda veresooni liiguks, on meil süda. Süda on pump, mis paneb veri mööda veresooni liikuma.
Süda ja veresooned toimivad koos nagu üks meeskond. Nende ülesanne on varustada kõiki kehaosi verega. Süda ja veresooni kokku nimetatakse vereringeelundkonnaks.