Päikese kütus

Esimesed aatomid universumis olid just vesinikuaatomid. Neist moodustusid vesiniku­molekulid, millest sai tähtede ehitus­aine. Meiegi tähesüsteemi Päike koosneb peamiselt (93%, aatomite arvu järgi) vesinikust. Vesinik on Päikese nn kütus, millest moodustub aatomituumade liitumise tulemusel heelium. 4–5 miljardi aasta pärast saab vesinik Päikeses otsa. Elu Maal muutub Päikese heleduse kasvu tõttu võimatuks tõenäoliselt juba varem, mõne miljardi aasta jooksul.

Vesinik on levinuim element universumis

Vesinikuaatomid olid esimesed, mis tekkisid pärast Suurt Pauku, s.o pärast universumi algust. Kõikidest universumis olevatest aatomitest 92,8% on vesinikuaatomid. Maal on vesiniku osa palju väiksem. Enamik vesiniku­aatomeid on vee koostises. Maa tahkes välis­kestas ehk litosfääris on vesinik elemendina levikult 10. kohal. Inimese kehas on vesinik levikult 3. kohal, kogu inimese keha­massist moodustab vesinik 10%.

Vesiniku aatomi ehitus

Vesiniku aatom koosneb vaid ühest prootonist ja ühest elektronist.

Vesinik perioodilisustabelis

Vesiniku aatomis on 1 prooton, mistõttu on vesiniku aatomnumber 1 ja aatommass samuti ligikaudu 1. Vesinik asub perioodilisustabeli IA rühmas.

​Vesinik lihtainena

​Vesiniku aatom on keemiliselt vähe stabiilne, mistõttu esineb enamasti lihtainena või erinevate ainete koostises.
Vesiniku lihtaine koosneb kaheaatomilistest vesiniku molekulidest H2 , mille molekulmass on ligikaudu 2.

​Vesiniku füüsikalised omadused

• Gaas

• Värvitu

• Läbipaistev

• Lõhnatu

​Vesiniku keemilised omadused

• Pole stabiilne

• Kergesti süttiv

• Põleb õrna sinise leegiga

• Põlemisel eraldub suures koguses soojusenergiat

​Vesiniku põlemine

Vesiniku ja hapniku segu süttib plahvatuslikult.

Seetõttu tuleb enne vesiniku süütamist veenduda, et gaas on piisavalt puhas ega sisalda õhku, sest vastasel juhul on plahvatusoht.