Mille poolest võivad elusolendid
erineda?

Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Kuigi rakud on väga väikesed, on olemas elusolendeid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust. Selliseid olendeid kutsutakse üherakulisteks. Nad erinevad üksteisest kuju poolest, kuid võivad olla ka erineva suurusega.

Üherakulisi organisme elab meie ümber palju. Üherakulised on näiteks amööb, kingloom, silmviburlane, ränivetikas ja soolekepike.

Tavaline amööb elab tiigis või kraavis. Ta roomab mööda selle põhja: sopistab osa oma kehast ettepoole välja ja liigub siis ülejäänud kehaga sellele järele. Tavaline amööb on üherakuliste seas hiiglane, ta läbimõõt võib olla kuni pool millimeetrit.

Amööb

Ränivetikaid võime leida nii soolase veega merest kui ka mageda veega jõest, järvest või tiigist. Neid ümbritseb vastupidav klaasitaoline ränist mustriline rüü.

Ränivetikas

Roheline silmviburlane ja kingloom elavad tiigis või kraavis. Nad ujuvad seal vilkalt ringi. Silmviburlasel on ujumiseks vibur, mida ta vibutab nagu propellerit. Kingloom lükkab end edasi keha pinnal olevate ripsmete abil.

Roheline silmviburlane
ja kingloom

Soolekepike on bakter. Ta elab inimese jämesooles toidujäänuste vahel. Soolekepike kaitseb inimest teiste bakterite eest. Ta valmistab ka vitamiini, mis aitab inimese verel hüübida.

Soolekepike

​Millised elusolendid on pildil?

Peale üherakuliste elusolendite ümbritsevad meid elusolendid, kelle kehas on palju rakke. Paljudest rakkudest koosnevaid elusolendeid nimetatakse hulkrakseteks elusolenditeks ehk hulkrakseteks. Hulkraksed on üherakulistest tavaliselt palju kordi suuremad.

Ühte ülesannet täitvad rakud, näiteks maksarakud, on nii suurtel kui ka väikestel loomadel enam-vähem ühesuurused. Elevant on saarmast küll palju kogukam, kuid elevandi ja saarma naharakud on umbes ühesuurused. Elevant on suurem seetõttu, et tal on rohkem rakke.

​Kuidas elusolendeid rühmitatakse?