Kaarte on mitmesuguseid

​Kellele ja miks on kaarte vaja?

Kaarte on mitmesuguseid, suuri ja väikesi, täpseid ja vähem täpseid, paberile trükitud ja arvutis või telefonis kasutatavaid. Kaartidele võib kanda nii palju teavet, kui vähegi mahub, või ainult mõne objekti või nähtuse. Kõik sõltub sellest, kellele ja mis eesmärgil on mingi kaart tehtud. Paljud inimesed kasutavad kaarte igapäevatöös, näiteks lendurid, meremehed, ilmaennustajad, taksojuhid, turismialal töötajad.



Kus sina oled kaartidega kokku puutunud? ______________________________

​Kordame

​Mida kaartidel kujutatakse?

Kaartidel võib kujutada kõike, mida me enda ümber näeme. Kaardile võib kanda ka mitmesuguseid andmeid, näiteks rahvaarve. Hea kaart asendab mitut paksu raamatut, kuid seda tuleb osata lugeda. Selleks peab teadma leppemärkide seletust.

On kaarte, mida saab seinale riputada, aga on ka selliseid, mida saab kokku voltida. Et kaarte mugavam kasutada oleks, köidetakse need kokku raamatuks.

Milliseid kaarte saad silpidest?

​Kaarte on mitmesuguseid

Kui tahetakse teada, kus asuvad kõrgemad mäed või pikemad jõed, on vaja looduskaarti ehk füüsilist kaarti, mis kujutab Maa loodust. Seal on nii ookeanid kui ka mered, mäed ja madalikud, poolsaared ja saared, järved ja jõed. Nii nagu kõik kaardid, võivad ka looduskaardid olla erineva suuruse ja täpsusega.









Euroopa loodus- ehk füüsiline kaart

​Kaarte on mitmesuguseid

Selleks, et uurida, kus mingi riik paikneb, tuleb kasutada riikide kaarti ehk poliitilist kaarti. Sinna on kantud riigid erinevate värvustega, nende piirid ning vahel ka pealinnad ning mõned suuremad linnad. Mõnikord on väiksemad riigid tähistatud numbritega, sest nende nimi ei mahu kaardile ära. Sel juhul on riigi nimi kirjas kaardi legendis.










Euroopa riikide ehk poliitiline kaart

​Kaarte on mitmesuguseid

Rahvastikukaardid annavad ülevaate sellest, kui palju inimesi mingis piirkonnas elab.









Eesti rahvastikukaart

​Kaarte on mitmesuguseid

Ajalookaardil kujutatakse minevikus toimunud sündmusi.









Euroopa ajalookaart

​Kaarte on mitmesuguseid

Mullastikukaardid on abiks põlluharimisel ja taimede istutamisel.









Eesti mullastikukaart

​Kaarte on mitmesuguseid

Kliimakaardil on näha, milline on mingi piirkonna kliima. Seal kujutatakse näiteks temperatuuri, sademete hulka ja tuulte suunda.







Eesti kliimakaart

​Kaarte on mitmesuguseid

Geoloogilised kaardid on vajalikud ehitustöödel, sest näitavad, kus on maapind pehme ja niiske, kus on aga mullakihi all peidus kõvad kivimid.






Eesti geoloogiline kaart

Arvutikaartidelt saab nagu tavalisteltki kaartidelt andmeid riikide, looduse, rahvaste või muu sellise kohta. Suurim erinevus paberkaartide ja arvutikaartide vahel on see, et paberkaartidel on kõik andmed kohe näha. Arvutikaardid võivad sisaldada aga peidetud teavet. Kasutaja saab ise valida, mida soovib kaardil näha, mida mitte. Arvutikaardid on interaktiivsed, see tähendab, et kaardid justkui suhtlevad meiega. Meie anname neile mingi ülesande ja nemad ütlevad meile vastuse. Paberkaartidel on alati kindel ja muutumatu mõõtkava, arvutikaartidel seevastu saab mõõtkava vastavalt vajadusele muuta.



Eesti matkakaart

​Navigatsiooniseadmed

Tänapäeval on reisides suureks abimeheks navigatsiooniseadmed. Nende peamine ülesanne on aidata inimestel jõuda õigel ajal õigesse kohta. Asukoha leiavad navigatsiooniseadmed erilise vastuvõtja abil, mis suudab iga ilmaga ja igal ajal leida ümber maakera tiirlevate satelliitide saadetud raadiosignaale. Kuna satelliidid asuvad meist väga kaugel, on nende signaalid nõrgad, ning seetõttu ei pruugi navigatsiooniseadmed neid igal pool kätte saada. Peale asukoha leidmise ja tee juhatamise suudavad navigatsiooniseadmed välja arvutada kohale jõudmise kellaaja ning otsida üles bensiinijaamad, söögikohad ja hotellid. Juhatades hääle ja digitaalse kaardi abil teed, muudavad navigatsiooniseadmed nii linnas kui ka maal liiklemise ohutumaks ja kiiremaks.