Viirused

Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail.

Viirused on mõõtmetelt väga pisikesed.

Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega.

• pole rakulist ehitust

• puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime

• üliväikesed mõõtmed

Erinevus elusorganismidest

• pärilikkusaine ja valkude olemasolu

• võime kiiresti muutuda

• võime pika aja jooksul areneda

Sarnasus elusorganismidega

• Iga viirus sisaldab pärilikkusainet

• Pärilikkusainet ümbritseb valguline kate

• Mõnel viirusel on ka ümbris

• Tuum ja tsütoplasma puudub

• Viirused iseseisvalt ei saa paljuneda, vaid paljunevad teiste organismide rakkudes.

• Viirused on rakusisesed parasiidid.

• Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: taimi, loomi, baktereid, seeni, inimesi.

• Põllumajanduses võivad viirused pidurdada taimede kasvu ja arengut põhjustades saagikuse vähenemist.

1. Viirus paljuneb massiliselt - viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viirusosakesi (nt gripp, koroona, rõuged)

2. Viirus püsib pikka aega mitteaktiivsena - viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja võib seal püsida mitteaktiivsena pikka aega (nt herpesviirus, soolatüükaid põhjustav viirus)

3. Viirus paljuneb pidevalt ja mõõdukalt - viiruse pärilikkusaine liigub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatunud rakus algab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine (nt HI-viirus)

• Vaktsineerimine (nt lastehalvatus, leetrid, hepatiit, tuulerõuged, gripp, covid-19 jne).

• Organismi tugevdamine.

• Vähendada kokkupuudet viirushaigega ning saastunud esemetega.
  

Terve nahk, hingamisteede limaskestad, happeline maosisu.

Peiteaeg - ajavahemik, mis jääb nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele.

Antikehad - organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega (nt viirusosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet.

​Olid tubli!