Muutumatud sõnad

Muutumatutel sõnadel on kaks varianti:

1. Need ei muutu üldse, st on alati ühes vormis (ja, ning, tere, pärast, viiekesi)

2. Neid saab kasutatda kohakäänetes (peale – peal – pealt/juurde – juures – juurest

Muutumatuid sõnu on nelja liiki:

1) sidesõnad, nt ja, sest, et, ehk;

2) hüüdsõnad, nt oi, ai, aitäh, ahoi;

3) määrsõnad, nt kolmekesi, varsti, homme, kiiresti;

4) kaassõnad, nt (laua) all, (lõkke) ääres, (padja) peal.

Sidesõnad

• Nende funktsioon on siduda lauses moodustajaid (osi).

• Neid on keeltes vähe – eesti keeles kuskil 20.

Sidesõnade komade alustala:

• ET, SEST, SIIS, AGA, KUID, VAID (komaga)

• JA, NING, EGA, EHK VÕI (koma sallida ei või)

Hüüdsõnad

• Neid kasutatakse soome-ugri keeltes rikkalikult.

• Nende eesmärk keeles on edastada tundeid, emotsioone, loodushääli jms.

• Nende alla kuulub seega onomatopöa ehk helijäljendus.

• Oh! Päh! Soo-soo! Eks! Hurraa! Kikerikii! Mäu! Aitäh! Ahoi! Oi! Ai!

Määrsõnad

Nagu me juba teame, võib määrsõna täpsustada tegusõna ja moodustada koos ühendtegusõna. (nt Otsus võeti vastu →„vastu võtma“).


Kui määrsõna on lauses üksida, märgib see:

1) kohta, nt kaugel, lähedal;
2) aega, nt täna, praegu;

3) viisi/seisundit, nt valjusti, segamini;
4) hulka/määra, nt kahekesi, palju.

Kaassõnad

Neil ei ole iseseisvat tähendust. Need kuuluvad lauses alati mõne käändsõna juurde, nt vanavanemate juures, metsa taga.

Kaassõnad jagunevad vastavalt asukohale kaheks:

• eessõnad asuvad käändsõna ees, nt koos minuga, vastu tuult;

• tagasõnad asuvad käändsõna järel, nt kivi juurest, ruumi keskel.

Sageli, kuid mitte alati, saab mõne kaassõna ja käändsõna ühendi asendada käändevormiga, nt laua peal – laual, koti sees – kotis.