Araabia poolsaar

Araabia poolsaar on Aasia mandri osa.

Suurema osa sellest moodustab pea­aegu inimtühi ja viljatu kõrb. Temperatuur tõuseb seal päeval üle 50 °C, öösel aga võib langeda alla nulli. Taimi ja puid leidub ainult veekogude läheduses ehk . Need on ka ainsad kohad, kus on võimalik maad harida.

Araabia enne islamit

Muistsel ajal elasid kõrbes araabia rändhõimud ehk beduiinid, kes tegelesid peamiselt karjakasvatusega. Toitu ja vett otsides rändasid nad oma karjadega pidevalt ringi. Kõrbeelanike tähtsaim koduloom oli kaamel, kes suutis taluda karmi kliimat ning vajaduse korral elada mitu päeva joomata. Lisaks karja­kasvatusele olid beduiinid ka osavad kaup­mehed.

Koraan

Muhamed ise oli kirja­oskamatu, kuid järgijad panid tema sõnad ja õpetused kirja. Mõnikümmend aastat pärast Muhamedi surma kujunes nende kirjapanekute põhjal islami pühakiri koraan. Moslemid ise usuvad, et koraan on kirjutatud taevas ning see­tõttu inimestele tingimusteta täitmiseks.

Islami usu kombed ja tavad 1

Islami reeglite järgi peab iga moslem palvetama viis korda päevas. Kui kindel kellaaeg kätte jõuab, kõlab mošee tornist hüüe, mis kutsub usklikke palvele. Hüüdjaks on vastav ametimees, kuid täna­päeva suurlinnades kasutatakse ka moodsat heli­võimendus­tehnikat. Kutse­hüüu kõlades katkestavad inimesed muud toimingud ning palvetavad sealsamas, kus nad parajasti viibivad, näiteks tänaval või töökohas.

Kombed ja tavad 2

Väga tähtis komme on paastumine. See tähendab, et ühe kuu jooksul ei söö moslemid päikesetõusust kuni päikeseloojanguni. Pärast päikeseloojangut on söömine jälle lubatud. Selline paastumise nõue kehtib siiski vaid täiskasvanud ja tervete inimeste kohta, väikesed lapsed ja haiged ei pea seda järgima. Teatud toite (näiteks sealiha) ei söö moslemid aga mitte kunagi.

Kombed ja tavad 3

Samuti peetakse tähtsaks vaeste inimeste abistamist. Iga moslem peaks andma 1/10 oma sissetulekust heategevuseks. Hätta­sattunud sugulaste ja naabrite aitamist peetakse enesest­mõistetavaks.