Eesmärgid

Saame teada

• kellest koosneb rahvastik

• mis vanuserühmadeks rahkvastiku jaotakse

• rahvastikupüramiidist ja õpime seda lugeda​

• rahvastiku vananemisest ja pensioonsüsteemidest​

Mõisted

Rahvastiku vananemine on vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus.

Valglinnastumine on suurlinnade kiire planeerimata laienemine, mille tulemusel asendub suurlinna tagamaal varasem maaline hajaasustus linliku tiheasustusega.

​

Mõisted

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis on rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi.

Rahvastikupüramiid on mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav kahe poolega tulpdiagramm, kus tulpade pikkus väljendab mingisse earühma kuuluvate inimeste arvu.

​

Rahvastiku vanuseline koosseis

Statiistikas analüüsitakse

• kuni 14-aastased lapsed

• 15-64 aastased täiskasvanud

• eakad vanuses 65 ja enam​

Rahvastiku keskmine iga

Some text here about the topic of discussion

​Demograafiline kriis

Demograafilisest plahvatusest

Rahvastiku vananemiseni

Mis riike see ähvardab? (enam/vähem arenenud)

Milliste rahvastiku näitajaga on seotud?​

Keskmine eluiga

2022. aasta andmed

Keskmine eluiga maailmas - 73 aastat

Vanuseline koosseis 2022

Some text here about the topic of discussion

​Rahvastiku vananemise mõju

• ​majandust – tööturgu, pensionisüsteeme ja maksude laekumist;

• sotsiaalseid protsesse – nõudlust eluasemete järele, rändeprotsesse, tervishoiu korraldust. 1960-ndatel algas Lääne-Euroopa riikides valglinnastumine, kus majandusliku heaolu paranemisega kolisid paljud perekonnad suurlinnadest loodus­lähedasemasse keskkonda. Uues elukohas kasvas vajadus lasteaedade ja koolide järele, mis nüüd tuleb sageli hoolde­kodudeks ja vanurite eneseabi- või päevakeskusteks ümber ehitada;

• poliitikat – eakate inimeste valimiseelistused kujundavad riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtorganite koosseisu ning nende tegevuskava.

Võrdle rahvastikustruktuuri Jaapanis, Indias ja Eestis

Sooline koosseis

• meeste eluiga on lühem, kui naistel

• 100 tütarlapse kohta sünnib 104-107 last

• mõnedes riikides olukorda rikkuda võivad seadused (nt​. ühe lapse poliitika)

Pensionisüsteemid

Euroopa Liidus reguleerib iga liikmesriik oma pensionisüsteemi ise

Eesmärgid:

• tagada, et vanemaealiste elatustase oleks piisav

• et eakad saaksid osa riigi majanduslikust heaolust ning saaksid aktiivselt osaleda avalikus, sotsiaalses ja kultuurielus.

• luua rohkem töökohti ka vanematele inimestele

• vähendad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu

Eakate ülalpidamine

1. Kust võetakse raha pensioonide maksmiseks?

2. Mitu tööealist inimest ühe pensionäri kohta oli 1950. aastal? 2010. aastal? Mitu saab 2050. aastaks?

3. ​Kuidas tööealiste inimeste arvu vähenemine mõjutab pensionisüsteeme?

4. Kuidas mõjutab prognoositav rahvaarvu vähenemine Eesti tulevikku?

5. Arutlege, miks on Eestis meeste keskmine eluiga ligikaudu kümme aastat lühem kui naistel.

Analüüsi

1. ​Milline vanuseline koosseis iseloomustab Euroopa Liidu rahvastikku siis, kui sina oled 65-aastane?

2. Kas sina pead õiglaseks, et nooremad aitavad ülal pidada vanemaid, rikkamad vaesemaid ja tervemad haigemaid? Põhjenda.

3. Kuidas hindad ühiskonna solidaarsust tänapäeva Eestis? Mida ja kuidas oleks vaja muuta?

​

Rühmatöö. 4 inimest

Koosta ülevaade (paberil/esitluse kujul), kus analüüsid mingi riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja pensionisüsteemi ning tehtud või kavandatavaid pensionireforme.

Esitage tööd klassikaaslastele​

​Allikad

​https://ourworldindata.org/

​https://www.who.int/data/gho/data/indicators/indicator-details/GHO/life-expectancy-at-birth-(years)

https://www.statista.com/statistics/265759/world-population-by-age-and-region/

https://population.un.org/​

Some text here about the topic of discussion