Pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus

Kapillaarsus on vedeliku võime tõusta kitsas nõus raskusjõudu trotsides ülespoole.

​

Kapillaarsus on märgamise ja pindpinevuse koostoime tulemus.​

1. ​Vesi märgab klaasi.

2. Vee ja klaasi molekulide vahel tekib külgetõmbejõud.

3. Vesi püüab kokku puutuda klaastoru seina võimalikult suure pinnaga, liikudes mööda klaasi pinda ülespoole.

4. Toru keskel tõmbab pindpinevusejõud vett ülespoole.​

​

​

• Inimese keha sees veresoontes

• Taimede sees kapillaarkäikudest

• Paberiribal

Et salvrätikud ja teised majapidamises kasutatavad paberid saaksid paremini märga pinda kuivatada on nende sees imepisikesed kapillaarkäigud. Mööda neid kapillaarkäike liigub vesi üle terve paberi laiali ning kuivatab sedasi märja pinna.

Suuremad veresooned jagunevad kehas juuksekarvast peenemateks kapillaarideks, mille ülesanne on tuua kõigi keharakkudeni hapnikku ja toitaineid ning viia ära rakkude elutegevuse jääkaineid.

• Joonista vihikusse oma käe kontuur.

• Kujuta oma käele veresooned-arterid (punased) ja veenid (sinised)

• Lisa arteritele ja veenidele kapillaarid (peenikesed veresooned)

Mullas on kapillaarkäigud, mida mööda vesi tõuseb taime juurteni. Ka taimede juurtes ja vartes on torukeste kimbud, mida mööda vesi ja toitained jõuavad juurtest ülemiste taimeosadeni.

• Joonista paberi teisele küljele, kuidas näevad välja kapillaarid taimede sees