Linnastumise kulg maailmas

Linnad on eksisteerinud aastatuhandeid

Antiikaja Roomas ületas rahvaarv linnas miljoni inimese taseme

Protsess ise on aga kestnud ainult paar sajandit

Tekkepõhjuseks on tööstuse kiire arenemine

1800.aastal oli maailma suurimaks linnaks London, alla miljoni elaniku

1925. aastal edestas Londonit New York

2008. aasta on märgilise tähtsusega - sellest ajast on maailmas linnaelanikke rohkem kui maaelanikke

18. sajandi lõpust 19.sajandi lõpuni

Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas

Miljonilinnad London, Pariis, New York

1900. aastaks oli 17 miljonilinna, sh Peterburi ja Viin

Tekkisid linnastud - rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ja elanike tööalased sidemed

Londonis ja Birminghamis (maailma esimene tööstuslinn)

20.sajandi I pool

Linnade kasv aeglustus

Eestis muutusid mitmed asulad linnadeks

1950. aastaks oli Maal 86 MILJONILINNA

Kuulub 2. etappi

Eeslinnad tekkisid sõiduautode ja ühistranspordi arenguga

Eeslinnad rajati põllumaadele

1946. a rajati Sillamäele uraanirikastustehast

Enne elas u 2600 in

50.aastateks aga juba u 10 000

Kuna Sillamäe oli kinnine linn, siis täpsed andmed puuduvad

20.sajandi keskpaigast

II MS järel linnaelanike osakaal kasvas

Austraalias on linnastumisemäär olnud 70ndatest muutumatu

Mõned linnad ületasid 10 miljoni piiri, muutusid MEGALOPOLISTEKS

Nt New York ja Tokyo

Linnaelanike jaotus erineva arengutasemega riikide vahel 1950. ja 2010. aastal

Uurib linnade arengut

Eesti professor Edgar Kant andis 1927. aastal välja esimese süstemaatilise linnauurimuse

Linnastumine hõlmab juba kogu maailma

Elukvaliteedilt on esirinnas väiksemad linnad (Viin, Genz, Zürich)